Head uut aastat teile! Olgu see selline, millele võiksite hiljem ausa ja rõõmsa naeratusega tagasi vaadata.
Samas, kas aastavahetus on üldse nii oluline hetk? Eelkõige sellest aspektist vaadatuna, et see on alati ju 31. detsembri öösel. Ja siis on sellele selline salapärane-müstiline aura juurde poogitud, justkui mingi teekond lõppeks ja uus algaks.
Aga ei saa ju nii olla? Eriti kuna inimeste elugraafikud on erinevad. Ehk see töötas paar-kolmsada aastat tagasi, kui inimeste elu oligi üpris sarnane. Või siis palju väiksemate erinevustega.
Jõuludest ja jaanidest saan ma veel aru, miks nad on just sel kuupäeval, millal nad on. Pööripäevad ja asi on loogiline. Hetkel aga, enamikul inimestel veel keset tööaastat, on lihtsalt ette nähtud "selline pöördeline hetk".
Ja just nüüd peaks tegema kokkuvõtteid ja vaatama tegevusele tagasi. Vaatama ettepoole ja tegema selleks plaane. Andma lubadusi, kuulama ennustusi jms rääkimata.
Võib-olla on see ka lihtsalt minu (vale) arusaam asjast. Aga kuidagi ei ole sellist "uue alguse" tunnet. Väga tagasivaatamise ka mitte. Eks oli tähtsaid hetki, oli kordaminekuid, oli altminekuid, oli tegematajätmisi ja midagi sai ikka ära ka tehtud. Kui viga oleks selles, et ma ei taha tagasi vaadata, siis seda enam peaks ju tahtma ettepoole vaadata. Eks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar