E24 kirjutab: "Hommikuse kohvi aroom on teed Hiinas troonilt tõukamas, üha hoogsamalt joovad omaenda toodetud kohvi ka brasiillased. Arengumaade kohvibuum ähvardab turgu ümber kujundada ja hinnad üles lennutada."
Mööda hakkab saama sajandeid kestnud olukord, kus Aafrika ja Ladina-Ameerika vaesed farmerid rabasid vaid selleks tööd, et USA, Jaapani ja Lääne-Euroopa "kohvisõltlastele" hommikust annust kindlustada.
Kiirelt lugedes võib mõelda, et ahah, kohvi hind kerkib taas. Ja kogu probleem. Ent tegelikult on asi põhjalikuma ja laiaulatuslikuma tähendusega. Kohvi on suures probleemis vaid üks aspekt. Sest ega arengumaade inimesed ei taha vaid kohvikultuuri üle võtta. Oh ei!
Nad tahavad samu hüvesid, mida rikaste lääneriikide elanikud on juba aasta(kümneid) nautinud. Mis seal siis ikka? Las saavad siis. Aga see pole võimalik. Lääneriigid on saanud nõnda hästi elada just seetõttu, et on olnud teised, kes on vähemaga leppinud. Kui aga kehvemad enam sellega ei lepi, siis tasakaalu huvides peavad paremad järele andma. Või tuleb uued "lüpstavad" leida. Kust neid aga võtta?
Selle jutukese mõte on see, et oleme suurte muutuste äärel. Samamoodi, loodust kurnavalt ja toorainet raiskavalt üha enam ja enam tootes, ei saa maailma enam edasi minna. Eriti kui nende hüvede tahtjate arv kasvab, pakkujaid aga juurde ei teki. Vaja on muudatusi. Kuid milliseid?
Mööda hakkab saama sajandeid kestnud olukord, kus Aafrika ja Ladina-Ameerika vaesed farmerid rabasid vaid selleks tööd, et USA, Jaapani ja Lääne-Euroopa "kohvisõltlastele" hommikust annust kindlustada.
Kiirelt lugedes võib mõelda, et ahah, kohvi hind kerkib taas. Ja kogu probleem. Ent tegelikult on asi põhjalikuma ja laiaulatuslikuma tähendusega. Kohvi on suures probleemis vaid üks aspekt. Sest ega arengumaade inimesed ei taha vaid kohvikultuuri üle võtta. Oh ei!
Nad tahavad samu hüvesid, mida rikaste lääneriikide elanikud on juba aasta(kümneid) nautinud. Mis seal siis ikka? Las saavad siis. Aga see pole võimalik. Lääneriigid on saanud nõnda hästi elada just seetõttu, et on olnud teised, kes on vähemaga leppinud. Kui aga kehvemad enam sellega ei lepi, siis tasakaalu huvides peavad paremad järele andma. Või tuleb uued "lüpstavad" leida. Kust neid aga võtta?
Selle jutukese mõte on see, et oleme suurte muutuste äärel. Samamoodi, loodust kurnavalt ja toorainet raiskavalt üha enam ja enam tootes, ei saa maailma enam edasi minna. Eriti kui nende hüvede tahtjate arv kasvab, pakkujaid aga juurde ei teki. Vaja on muudatusi. Kuid milliseid?
2 kommentaari:
Ääretult mõtlemapanev.
Seda minagi.
Postita kommentaar