Eile avaldas Postimees koolide kevadiste eksamitulemuste põhjal pingerea. No milleks?
Kas on siis tõesti nii suur uudis, et keskmise tulemuse järgi on parimad Hugo Treffneri Gümnaasium, Tallinna Reaalkool, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Inglise Kolledž ja Tallinna 21. Kool?
Pingerea lõpus on oodatult täiskasvanute gümnaasiumid ja koolide vangla osakonnad. Ja siis tulevad enamjaolt väiksemate linnade ning maakonnakeskuste koolid. Sekka mõni pealinna kool.
Aga miks on vaja seda pingerida? Kui nii väga tahetakse pingeridasid avaldada, siis reastage näiteks 10 või 20 parimat lõpetajat eksamitulemuste põhjal. Sellega tunnustaksime ka andekaid noori, kes üldiselt väga vähe tähelepanu pälvivad. Teenimatult. Praegu koole reastades on tulemuse taga anonüümsed inimesed, aga tegelikult ei kirjutanud 21. kool ise kirjandit 86,86 punkti eest. Seda tegid ikkagi selle kooli õpilased, kes lugejale tundmatuks jäävad.
Miks ma aga seda pingerea koostamist ei salli? Sest sellega me tapame (või pigem aitame surmale kaasa, sest protsess on juba alanud) maakoole. Paljud inimesed vaatavadki vaid numbreid ega analüüsi, mis nende taga peidus on. Siinkohal laidaksin ka ajalehte Postimees. Ka nemad pole viitsinud numbrite taha vaadata, vaid edastavad kuiva infot, a la "inglise keele eksamil mängiti mullune esikolmik ringi". No mida? Postimees ei ole ju ühe-mehe-firma. Teil jagub töölisi, tehke siis tööd ka! Praegused kuivad numbrid tingivad seda, et lapsevanemad (vähemalt üsna kaalukas osa neist) vaatavad tabelit ja kui nende kodukohakool on näiteks 89. kohal, siis nad pigem ei soovi enda last sinna kooli panna vaid üritavad ta "linna heasse kooli" saata. Ja kui lapsed lahkuvad, siis paratamatult langeb ka maakooli tase. See tähendab, et sinna ei jätku (kvalifitseeritud) õpetajaid, kuna koormuse täis saamisega on raskuseid.
Kas on siis tõesti nii suur uudis, et keskmise tulemuse järgi on parimad Hugo Treffneri Gümnaasium, Tallinna Reaalkool, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Inglise Kolledž ja Tallinna 21. Kool?
Pingerea lõpus on oodatult täiskasvanute gümnaasiumid ja koolide vangla osakonnad. Ja siis tulevad enamjaolt väiksemate linnade ning maakonnakeskuste koolid. Sekka mõni pealinna kool.
Aga miks on vaja seda pingerida? Kui nii väga tahetakse pingeridasid avaldada, siis reastage näiteks 10 või 20 parimat lõpetajat eksamitulemuste põhjal. Sellega tunnustaksime ka andekaid noori, kes üldiselt väga vähe tähelepanu pälvivad. Teenimatult. Praegu koole reastades on tulemuse taga anonüümsed inimesed, aga tegelikult ei kirjutanud 21. kool ise kirjandit 86,86 punkti eest. Seda tegid ikkagi selle kooli õpilased, kes lugejale tundmatuks jäävad.
Miks ma aga seda pingerea koostamist ei salli? Sest sellega me tapame (või pigem aitame surmale kaasa, sest protsess on juba alanud) maakoole. Paljud inimesed vaatavadki vaid numbreid ega analüüsi, mis nende taga peidus on. Siinkohal laidaksin ka ajalehte Postimees. Ka nemad pole viitsinud numbrite taha vaadata, vaid edastavad kuiva infot, a la "inglise keele eksamil mängiti mullune esikolmik ringi". No mida? Postimees ei ole ju ühe-mehe-firma. Teil jagub töölisi, tehke siis tööd ka! Praegused kuivad numbrid tingivad seda, et lapsevanemad (vähemalt üsna kaalukas osa neist) vaatavad tabelit ja kui nende kodukohakool on näiteks 89. kohal, siis nad pigem ei soovi enda last sinna kooli panna vaid üritavad ta "linna heasse kooli" saata. Ja kui lapsed lahkuvad, siis paratamatult langeb ka maakooli tase. See tähendab, et sinna ei jätku (kvalifitseeritud) õpetajaid, kuna koormuse täis saamisega on raskuseid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar