Kohalikud valimised

 Kohalike omavalitsuste valimised ei ole enam kaugel.

Ühiskonnauuringute Instituut on koos uuringufirmaga Norstat koostanud kohalike omavalitsuste valimiste mudelennustuse, mille järgi Isamaa teeb suure, SDE mõõduka tõusu.

Selle järgi pealinnas võidab valimised Keskerakond, üle-Eestiliselt koguvad enim toetust Isamaa nimekirjad. Pealinnas tõotab põnevalt jätkuda - Kesk+EKRE vs REF+ISA+SDE on fifty-sixty seisus. Ehk see kinnitab tõde - sa võid teha tugeva tulemuse, isegi valimised võita, aga kui teised sinuga koostööd teha ei taha, siis jääd ikka opositsiooni.

Hiiumaal võidab selle mudelarvutuse järgi valimised Isamaa, arvestades, et reitingu järgi on erakonna toetus 24 protsenti, samas kui SDE ja EKRE toetus 18.
23-kohalises volikogus saab selle mudeli järgi Isamaa 6, SDE ja EKRE 5 kohta. Reform 3 ning valimisliit ÜH ja Keskerakond 2 kohta.

Muidugi, mida ei tea, on selle arvutuse täpne valem. Ehk et kas ja kuivõrd arvestati konkreetseid kandidaate, kuna kohalikel valimistel määravad need siiski palju. Isegi enam kui maailmavaade ehk erakondlik kuuluvus.

Laevaühendus on enam kui ühistransport

Kui vaadata arvamusuuringuid, siis inimesed pigem toetavad mõtet, et riik peaks end koomale tõmbama ehk kärpima. Olukord ja arvamus muutub, kui päriselt kärpima hakatakse.

Kas vahetuvad valitsused liiga kiiresti või pole lihtsalt aega, et tervikpilti süveneda, seega valitakse lihtne lahendus – solidaarne vähendamine üle välja. See aga tekitab alati probleeme. 

Erinevate valdkondade eest vastutavad erinevatesse poliitilistesse jõududesse kuuluvad ministrid, see tähendab, et partnerite soove eranditeks ei toetata. Poliitiline kalkulatsioon kaalub kahjuks sisulised argumendid üle. Kui kõigile ühtemoodi, siis kõigile ühtemoodi.

Ühistranspordikorraldus on erinevate järjestikuste valitsuste poolt tugevasse eelarvemiinusesse lastud. Sealjuures on riigile kaugelt kõige kulukam bussitranspordi korraldamine. Samas katab see kõige väiksema osa kuludest piletituludega, napi kümnendiku. Laevaühenduses suursaartega katab piletitulu umbes 35% ning kui siia lisada laevakompanii kasum, oleks see kaks korda nii palju.

Laevapilet ja -graafik

18. oktoobril sooviti suursaartega arutada piletihinnamääruse muutmist. Meenutame, et aastal 2022 jõustus kehtiv hinnakiri. Sõltuvalt piletiliigist oli hinnatõus paar- kuni mõnikümmend protsenti. Kui võtame arvutuse aluseks, et Heltermaa-Rohuküla liinil veetakse aastas üle miljon ühikut, reisijad ja sõidukid kokku, ning hinnatõus oleks keskmiselt euro olnud, siis on lihtne arvutada, palju riigieelarvesse meie liinilt lisatulusid laekunud oleks.

Sellel oktoobrikuisel videokohtumisel olime Saaremaa vallavolikogu esimehega samal seisukohal – hinnatõus ei ole põhjendatud ning seab saarte ettevõtluse kehvemasse olukorda. 

Ühistranspordi teemal oleme saarlastega aastaid ühte asja ajanud. Madis Kallase toel veensime regionaalministrit, kes ministeeriumis hinnatõusu plaani ära palus unustada.

Teades, et riigi majanduslik olukord on nadi, oleme püüdnud olla konstruktiivsed ning tulude suurendamiseks pakkusime, et saareelaniku sooduspileti võiks saada need, kel sissekirjutus 1. jaanuari seisuga. Riiklikult on just aastavahetuse seis oluline verstapost ning arvestuse alus. Näiteks just 1. jaanuari sissekirjutus otsustab, millisele kohalikule omavalitsusele laekub sinu tulumaks.

Ühetaoline kärpimine

Aga et kokku on lepitud solidaarses kärpimises, siis tuli aasta lõpus lauale üheprotsendiline reiside arvu vähendamine.

Laevakompanii koostas kärpeülesande lahenduse ehk kuidas miinus üks protsent graafikus avaldub. Lisasime sellele oma kommentaari, kooskõlastatult Hiiumaa Ettevõtjate Liidu ja Turismiklastriga. Et saame riigi keerulisest rahalisest seisust aru, aga kärpeülesannet tuleks lahendada sisuliselt, mitte et “hammustame igalt poolt tükikese”. Hiiumaa liinil on alates 2018. aastast reiside arv kasvanud veidi üle 10 protsendi, samas kui üle veetud sõidukite arv enam kui 22 protsenti. Seega nõudlus ületab pakkumist ning veomahud kasvavad kaks korda kiiremini kui juurde lisatud reiside arv. Sellest tulenevalt on juba tänase veo mahu säilitamine sisuliselt kärpimine.

Arvestades, et parvlaevad Leiger ja Tiiu mahutavad 700 reisijat ja 150 sõidukit, on TS Laevade pakutud reiside vähendamise plaan võimalikest valutuim, sisaldades väljumisi, kus keskmiselt 10–20 sõidukit. Et reiside vähendamine säästab riigieelarvele vähem kui 50 000 eurot, on tegemist solidaarsuse, mitte reaalse vajadusega. Erinevad ministeeriumid ongi just sarnaselt kümnete tuhandete kaupa riigieelarvet tasakaalu ajanud. Näiteks eelmisel aastal pidi vald enda kanda võtma matusetoetuse kulud, kuna riigi toetus 30 000 eurot lõpetati. Samamoodi oleme muude valikute arvelt lappinud huvihariduse toetuse järk-järgulist vähendamist. Viie aastaga on riiklik toetus Saaremaale 60 ja Hiiumaale 50 protsenti vähenenud.

Lahendused

Laevaühendus on märksa enam kui ühistransport – näiteks rongiga sõitmiseks on inimesel üldjuhul alternatiive, samas ilma sillata on laev sõidukile ainuvõimalik pääs mandrile. Arusaadav, et teema on oluline ning tekitab emotsioone. Ilmselt võimendab seda valimisteaasta. Samas on enam kui selge – kui paneme energia sellesse, et saarel omakeskis kembelda, mitte püüdes ühisosa leida ja ühise rindena saare teemasid riigi tasandil selgitada, siis võib võita tähelepanu, aga ei saavuta tulemust.

Nii lugesin, et olukorra võiks lahendada liikuvusreformi vahenditega. Teades, et selle mõõdik on CO2 heitmete vähendamine, ei oska näha, kuidas suurem reiside arv seda täidaks. Samuti ei kaeta igapäevakulusid investeeringuteks ette nähtud vahenditest.

Liikuvusreformi eesmärk on muuta ühistranspordi kasutamine mugavamaks ning et üha enam tehtaks auto asemel valik ühistranspordi kasuks. See hõlmab riiklikke arendusi kui ka lokaalseid lahendusi. Viimase osas on regionaalministeeriumiga suhtlus, et Hiiumaal võiks sel aastal investeeringu teha. Oleme vallavalitsuses ja koos Hiiumaa Arenduskeskuse ning Saarte Energiaagentuuriga teemat arutanud. Hetkel on töölaual plaan elektribussi käivitamiseks Tuuletorn-Hiiumaa Spordikeskus liinil. Nii et see väljuks ühelt poolt täis-, teiselt pooltundidel. Samas kattes hooned päikesepaneelide ja vertikaalsete tuulikutega, millele lisanduvad salvestusseadmed ja kiirlaadijad. Sellega vähendaksime auto kasutamist, muutes samal ajal Spordikeskuse ja Tuuletorni kasutamise – kõigi oma võimalustega – inimestele kättesaadavamaks. Kindlasti kasvab seeläbi nende asutuste teenuste kasutamine. Kasutaksime enam taastuvenergiat, vähendades fossiilkütuse kasutamist. Lisaplussina parandab salvestusvõimekus nende hoonete kriisivalmidust.

Minu meelest plaan, mida on mõistlik edasi arendada. Eriti, kui toome liikuvusreformi laevaühenduse konteksti. Iga sõiduki kohta viiakse hetkel üle mere kaks inimest. Seega, kui ühistransport oleks mugavam ja seda eelistataks autole, väheneks surve üleveomahule.

Valimisteaasta võimendab soovi teistele jalg ette panna.

Kaja Antons pakkus maakonnalehes ilmunud arvamusloos, et võiks üheskoos otsida võimalusi tulude kasvatamiseks ja võib-olla seeläbi praamireise kärpida ei olegi vaja. Väga nõus. Ja nagu saareelaniku sooduspileti tingimust näiteks tuues välja tõin, oleme sellest mõttest lähtunud. 

Võrreldes kokkuhoidu esialgse piletihinna muutmisega saavutatavast tulust, saab kinnitust, et eesmärk on – kõik peavad panustama. Lahendus saab olla riigieelarve sisulises korrigeerimises, teisisõnu kärpimises. Ühe vitsaga löömise asemel lähtuda reaalsest olukorrast ja vajadustest.

Samuti ei saa nõus olla mõttega piletimääruse avamisest (loe: piletihinna tõstmisest). Ei täna ega järgmisele aastale mõeldes. Kohaliku elaniku jaoks oleme peaaegu saavutanud olukorra, kus meresõit on hinnastatud maanteepikenduse põhimõttest lähtuvalt. Turist ehk ühekordse sõidu tõttu lepib piletihinnaga. 

Aga need, kel saarel lapsed või vanemad ja seetõttu tihedamalt siin käivad, aga sissekirjutust ei oma, nende jaoks on see märkimisväärne kulu. Samuti kannatab ettevõtlus – erinevad teenused, mida saarele soovime, kõigile arvestatakse ju üleveohind meile esitatavale arvele juurde.

Valimisteaasta võimendab soovi teistele jalg ette panna. Samas, edasi viib ja tulemusi toob nii saarel kui riigis, võimekus koostööd teha ning ühist asja ajada. Teadlikkus saarelisusest tingitud eripäradest ei ole riigijuhtide tasandil lõpuni teadvustunud ja sellesuunalise selgitustööga peame jätkuvalt edasi tegelema. Loodetavasti üheskoos ning ühe asja eest väljas olles.

Ilmus 30.01.2025 Hiiu Lehes

Kultuuriaasta 2024

Rõõm on tõdeda, et lõppenud kunstiaastale kohaselt olete igaüks oma pintslit kasutades Hiiumaa kultuuriaasta värvikirevalt, ehk isegi veidi konradmägilikult tervikuks maalinud.

Eelmisel aastal sain tragidelt kultuuritegijatelt kultuurisaua ning selle kaudu ülesande tavapärasest enam kultuurisündmustel osaleda. Nii olen tervitanud tantsuga kevadet, kogunud elamusi Mere laulu kuulates/vaadates; elanud kaasa Konrad Mägi elusaatusele, saanud osa Erkki-Sven Tüüri juubelikontsertist ja veel palju muudki. Aga sama rõõmsalt nautinud koos lapsega tema esimesi kontserdi- ja kinoelamusi.  

Hiiumaal kultuuriaasta oli tihe ja tummine. Kirjandusfestival, Pühalepa muusikafestival, Pärdi päevad, Hiiumaa Homecoming Festival, Hiiu Folk. Pidasime meeles Ülo Soosteri 100. sünniaastapäeva. Rohkelt näitusekülastajaid võtsid vastu Hiiumaa Muuseum, Kärdla Kultuurikeskus, Reigi pastoraat, Nelja Nurga Galerii, aga ka Tuuletorn. Viimast tasub külastada nüüdki veel, et Hiiumaa tulevikukunstnike töödest osa saada. Kõrgessaare raamatukogu tähistas oma 80 tegevusaastat. Kui mõned märksõnad välja tuua.

Kindlasti on märgiline, et algatatud on detailplaneering Kärdla Kultuurikeskuse kinnistule, et sinna Hiiumaa kultuuripalee ehitada ning kevadel lõpevad Käina kultuurikeskuse renoveerimistööd.

 

Eestis ei saa kultuurivaldkonnal 2025. aasta olema kergete killast. Riigi majanduslik olukord ja sellega kaasnevad kärpekäärid on kultuurivaldkonda suurte siiludena väiksemaks hauganud. Mures on etendusasutused, vähendatud on toetusmeetmete mahtusid ja sihtasutuste, hallatavate asutuste eelarveid, külmutatud on töötasud.

Kultuuriministeeriumi osakaal moodustas riigieelarvest 2002. aastal 3,84 protsenti, 2024. aastal 1,96 protsenti ja 2025. aastal on see kõigest 1,77 protsenti.

Hiiumaal on vaba aeg, kultuur valdkond valla eelarvest 13-15 protsenti moodustanud. 2025. aasta eelarve projektis 16 protsenti.

 

Alanud aasta on laulu- ja tantsupeo aasta. Hiiumaalt on teekonda suurele peole alustanud 22 kollektiivi – neist tantsupeole 15 ja laulupeole 7. Osalejate arv on viimaste pidude lõikes üsna ühel tasemel püsinud. Tõsi, pisut enam ehk kaldunud tantsupeo poole.

Ja kohe mitte ei saa nimetamata jätta, et sellel peol on hiiumaistest tegijatest peo korraldusprotsessiga seotud mitu tegijat: Helle-Mare Kõmmus ja Rauno Zubko seavad rahvatantsijate samme, Tiina Kaev aitab sirgeks tõmmata võimlejate ridu. Raili Kaibald ja Ilona Muhel on laulupeol mudilaste hääli sättimas. Hiiumaine juureniidike on tantsupeo liigijuhtidel Sille Kapper-Tiisleril ja Agne Kurrikoff-Hermanil. Väike olemisekohake saarel on ka tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimannil. Tundub, justkui hiidlased on oma kodust pidu sel aastal pealinnas korraldamas.  

Samaaegselt traditsiooniliselt 23. juunil saabuva võidutulega jõuab Hiiumaale ka laulupeo tuli. Laenan hinnatud tantsuõpetaja Helle-Mare Kõmmuse, kes minugi tantsusammu lihvida on püüdnud, mõtet.

Rahvakultuuri kollektiivid – koorid, pilli,- tantsu- ja võimlemisrühmad, rahvateatri- ja käsitööseltskonnad on omamoodi kaitseüksused – ühtsed, homogeensed sõpruskonnad. Juba meeskonnana kokku harjutanud ja teineteist usaldavad. Nii saab kahe tule kohtumist pidada tugevaks sõnumiks – kultuuritahe = kaitsetahe.

Hiiumaal saame 2025ndale aastale otsa vaadata mõnevõrra korrapärasemalt, et mitte öelda matemaatiliselt – on ju triibuseeliku triibud õige sirgete joontega; käise-, varrukaotsa- ja kraetikand täpselt mõõdetud geomeetriaga. Rääkimata kindakirja või põllepitsi ühtlasest mustrist. Ühelt poolt nii täpne, teisalt niisama värvikirev ja nüansirohke kui üks impressionistlik maal.

Isegi olen teema-aasta tarvis üle mõõdetud ja kaalutud. Selga on passitud peenemat tikanditega särki ja säravate vasknööbiridadega vesti. Et juhuks, kui tantsusammud ehk mõne pedantse tantsuõpetaja silma riivavad, siis rongkäigus paistan ikka kena ja esinduslik välja.

Aitäh teile, et me siin Hiiumaal kultuurist nõnda positiivses võtmes saame rääkida.

Kultuurset aastat!

*tervitus kultuuriaasta avamisel

Spordiaasta 2024

„Olen oma karjääri jooksul mööda visanud rohkem kui 9000 korda. Olen kaotanud 300 mängu. 26 korda on mulle usaldatud viimane vise ja viskasin mööda. Olen korduvalt ja korduvalt läbi kukkunud. Ja just seepärast olen ma edukas,“ on öelnud korvpallikuningas Michael Jordan.

Mõned andmestikud väidavad, et Hiiumaal toodetava väärtus on null ning olemas on kaardid, mis näitavad, et Hiiumaad polegi olemas.

Veidi tõsisemalt, siis ka saare spordivaldkonna inimesed on vestlustes murekohti välja toonud. Näiteks kuidas võistkonnaaladel tiim kokku saada või et kohati ületavad korraldajate ootused osalejate arvu osas seda, mis päriselt protokolli kirja saab.

Kõige kiuste tegeletakse meil väga erinevate aladega ning seda ka tipptasemel.

Muuseas, spordiregistri järgi on Hiiumaal 45 spordiorganisatsiooni, 46 litsentsiga treenerit, 74 spordiobjekti ja 1541 harrastajat.

Saarel on spordialad, mis saavad aastat kokku võttes kümneid medaleid ritta seada. Näiteks orienteerumine, kus ka vaid kahe perekonna – Esta ja Saue – tulemusi arvestades võiks aasta edukaks lugeda.

Purjetamine ja tennis omavad laia kandepinda ning aasta on tihedalt võistluseid täis.

Et Hiiumaa on mereriik, sai jahi Olympic meeskonna Euroopa meistritiitliga kinnitust.

Võistkond Vallu Euroopa meistrivõistluste kuldmedal mölkkys oli vähemalt minu jaoks üllatus, meeldiv üllatus. Mölkky vennasspordialal petankis jätkati Eestis medalitega.

Kui põgusalt aladest üle käia, siis saalihoki maailmameistrivõistlusel kuulusid rahvuskoondisesse Ken Pähn ja Alex Kark. U19 koondises mängib Janori Remmelg.

Korvpalli meistriliigas maandus peale vist kõigis maailmajagudes palli põrgatamist Martin Paasoja. Jalgpalli meistriliigas on Andre Frolov nüüdsest enim mänge mänginud vutimees. Ja mis veel olulisem – ta juhtis hiidlased maavõistlusmängus Saaremaa vastu võidule.

Võrkpalli meistriliigas on hiidlaseid mitu ning Stefan Kaibald lõpetas kevadel Belgia meistrivõistlused neljandana.

Autospordis korraldati taaskord Hiiumaa rahvaralli ning Robin Pruul ja Rein Tikka olid kiiremaid nii kodus kui mitmel teisel etapil. Rattaspordis toimus suisa mitu võistlust, sealhulgas esimest korda olümpiakross.

Ratsutamine on Spordikoolis hoogsalt laienenud. Laskmine ajab järjepidevalt oma asja, mis hoiab harrastajad ligi ja toob tulemusi.

Kergejõustikus osatakse ketast heita – kaugemale kui teised tänases Eestis ning kiiresti joosta – nii et rekordid langevad.

Tõstmine ja rammumeeste alad on esindatud eelkõige kahe mehe kaudu, ent kilod, mida nad kergitavad, panevad mõtlema, et äkki see on võistkonnaala. Kahtled? Proovi palun jõutõmmet 350 kiloga.

Aasta aega on avatud olnud bowlingusaal. Kohalikud oskavad juba keegli- ja bowlingukuulil vahet teha. Nüüd jääb viimastel Mirjam Laanejõe ja Sander Voitka sportkeeglis teenitud medal järgi teha.

Ronimissport on kenasti kanda kinnitanud ning loodetavasti tõi jõuluvana Erki Prannole eelmisel aastal tehtu eest ämblikmehe kostüümi.

Nii vaadates – ja see oli vaid ülevaade, mis minusugusel pühapäevasportlasel esimese hooga silme eest läbi jooksis – on, mille üle uhke olla. 2024 oli spordiaasta mõõtu küll. Aitäh selle eest!

Jooksja Roger Bannister, esimene, kes miili alla nelja minuti läbis, on öelnud: „Sport pole mitte ainult füüsilise võimekuse test, vaid ka vaimse tugevuse ja tahtejõu proovilepanek.“

Alanud aastaks soovingi, et lisaks füüsilisele vormile jaguks meil vaimset tugevust ning tahtejõudu.

 

* Tervitus Hiiumaa spordiaasta 2024 galaõhtul.

11.11

Esmaspäeval oli mitu tähtpäeva. Kaitseliidu loomise aastapäev. I maailmasõja lõpu päev. Maailmas on selle tähistamiseks erinevad vormid. Euroopas eelkõige maailmasõja (kuna I sõda oli eelkõige selles maailmajaos) lõpu ja vaherahu täihstamine. Briti ühenduses Mälestuspäev. USA-s Veteranide päev.

Sain sel päeval sõnumi perelt, kus jaanuaris USA visiidil peatusin. Just seoses tähtpäevaga, kuna pereisa teenis Vietnamis. Ehk oli/on sõjaveteran. Ja meenus, kuidas USA-s austusega (vähemalt Texases) veteranidesse suhtutakse. Näiteks on neil autodel erimärgisega numbrimärk, mis annab nt parkimisel eelised. Ja nägin, kuidas võhivõõras lausus "Thank You for Your service." saades teada, et teine on sõjaveteran.