Kultuuriaasta 2024

Rõõm on tõdeda, et lõppenud kunstiaastale kohaselt olete igaüks oma pintslit kasutades Hiiumaa kultuuriaasta värvikirevalt, ehk isegi veidi konradmägilikult tervikuks maalinud.

Eelmisel aastal sain tragidelt kultuuritegijatelt kultuurisaua ning selle kaudu ülesande tavapärasest enam kultuurisündmustel osaleda. Nii olen tervitanud tantsuga kevadet, kogunud elamusi Mere laulu kuulates/vaadates; elanud kaasa Konrad Mägi elusaatusele, saanud osa Erkki-Sven Tüüri juubelikontsertist ja veel palju muudki. Aga sama rõõmsalt nautinud koos lapsega tema esimesi kontserdi- ja kinoelamusi.  

Hiiumaal kultuuriaasta oli tihe ja tummine. Kirjandusfestival, Pühalepa muusikafestival, Pärdi päevad, Hiiumaa Homecoming Festival, Hiiu Folk. Pidasime meeles Ülo Soosteri 100. sünniaastapäeva. Rohkelt näitusekülastajaid võtsid vastu Hiiumaa Muuseum, Kärdla Kultuurikeskus, Reigi pastoraat, Nelja Nurga Galerii, aga ka Tuuletorn. Viimast tasub külastada nüüdki veel, et Hiiumaa tulevikukunstnike töödest osa saada. Kõrgessaare raamatukogu tähistas oma 80 tegevusaastat. Kui mõned märksõnad välja tuua.

Kindlasti on märgiline, et algatatud on detailplaneering Kärdla Kultuurikeskuse kinnistule, et sinna Hiiumaa kultuuripalee ehitada ning kevadel lõpevad Käina kultuurikeskuse renoveerimistööd.

 

Eestis ei saa kultuurivaldkonnal 2025. aasta olema kergete killast. Riigi majanduslik olukord ja sellega kaasnevad kärpekäärid on kultuurivaldkonda suurte siiludena väiksemaks hauganud. Mures on etendusasutused, vähendatud on toetusmeetmete mahtusid ja sihtasutuste, hallatavate asutuste eelarveid, külmutatud on töötasud.

Kultuuriministeeriumi osakaal moodustas riigieelarvest 2002. aastal 3,84 protsenti, 2024. aastal 1,96 protsenti ja 2025. aastal on see kõigest 1,77 protsenti.

Hiiumaal on vaba aeg, kultuur valdkond valla eelarvest 13-15 protsenti moodustanud. 2025. aasta eelarve projektis 16 protsenti.

 

Alanud aasta on laulu- ja tantsupeo aasta. Hiiumaalt on teekonda suurele peole alustanud 22 kollektiivi – neist tantsupeole 15 ja laulupeole 7. Osalejate arv on viimaste pidude lõikes üsna ühel tasemel püsinud. Tõsi, pisut enam ehk kaldunud tantsupeo poole.

Ja kohe mitte ei saa nimetamata jätta, et sellel peol on hiiumaistest tegijatest peo korraldusprotsessiga seotud mitu tegijat: Helle-Mare Kõmmus ja Rauno Zubko seavad rahvatantsijate samme, Tiina Kaev aitab sirgeks tõmmata võimlejate ridu. Raili Kaibald ja Ilona Muhel on laulupeol mudilaste hääli sättimas. Hiiumaine juureniidike on tantsupeo liigijuhtidel Sille Kapper-Tiisleril ja Agne Kurrikoff-Hermanil. Väike olemisekohake saarel on ka tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimannil. Tundub, justkui hiidlased on oma kodust pidu sel aastal pealinnas korraldamas.  

Samaaegselt traditsiooniliselt 23. juunil saabuva võidutulega jõuab Hiiumaale ka laulupeo tuli. Laenan hinnatud tantsuõpetaja Helle-Mare Kõmmuse, kes minugi tantsusammu lihvida on püüdnud, mõtet.

Rahvakultuuri kollektiivid – koorid, pilli,- tantsu- ja võimlemisrühmad, rahvateatri- ja käsitööseltskonnad on omamoodi kaitseüksused – ühtsed, homogeensed sõpruskonnad. Juba meeskonnana kokku harjutanud ja teineteist usaldavad. Nii saab kahe tule kohtumist pidada tugevaks sõnumiks – kultuuritahe = kaitsetahe.

Hiiumaal saame 2025ndale aastale otsa vaadata mõnevõrra korrapärasemalt, et mitte öelda matemaatiliselt – on ju triibuseeliku triibud õige sirgete joontega; käise-, varrukaotsa- ja kraetikand täpselt mõõdetud geomeetriaga. Rääkimata kindakirja või põllepitsi ühtlasest mustrist. Ühelt poolt nii täpne, teisalt niisama värvikirev ja nüansirohke kui üks impressionistlik maal.

Isegi olen teema-aasta tarvis üle mõõdetud ja kaalutud. Selga on passitud peenemat tikanditega särki ja säravate vasknööbiridadega vesti. Et juhuks, kui tantsusammud ehk mõne pedantse tantsuõpetaja silma riivavad, siis rongkäigus paistan ikka kena ja esinduslik välja.

Aitäh teile, et me siin Hiiumaal kultuurist nõnda positiivses võtmes saame rääkida.

Kultuurset aastat!

*tervitus kultuuriaasta avamisel

Spordiaasta 2024

„Olen oma karjääri jooksul mööda visanud rohkem kui 9000 korda. Olen kaotanud 300 mängu. 26 korda on mulle usaldatud viimane vise ja viskasin mööda. Olen korduvalt ja korduvalt läbi kukkunud. Ja just seepärast olen ma edukas,“ on öelnud korvpallikuningas Michael Jordan.

Mõned andmestikud väidavad, et Hiiumaal toodetava väärtus on null ning olemas on kaardid, mis näitavad, et Hiiumaad polegi olemas.

Veidi tõsisemalt, siis ka saare spordivaldkonna inimesed on vestlustes murekohti välja toonud. Näiteks kuidas võistkonnaaladel tiim kokku saada või et kohati ületavad korraldajate ootused osalejate arvu osas seda, mis päriselt protokolli kirja saab.

Kõige kiuste tegeletakse meil väga erinevate aladega ning seda ka tipptasemel.

Muuseas, spordiregistri järgi on Hiiumaal 45 spordiorganisatsiooni, 46 litsentsiga treenerit, 74 spordiobjekti ja 1541 harrastajat.

Saarel on spordialad, mis saavad aastat kokku võttes kümneid medaleid ritta seada. Näiteks orienteerumine, kus ka vaid kahe perekonna – Esta ja Saue – tulemusi arvestades võiks aasta edukaks lugeda.

Purjetamine ja tennis omavad laia kandepinda ning aasta on tihedalt võistluseid täis.

Et Hiiumaa on mereriik, sai jahi Olympic meeskonna Euroopa meistritiitliga kinnitust.

Võistkond Vallu Euroopa meistrivõistluste kuldmedal mölkkys oli vähemalt minu jaoks üllatus, meeldiv üllatus. Mölkky vennasspordialal petankis jätkati Eestis medalitega.

Kui põgusalt aladest üle käia, siis saalihoki maailmameistrivõistlusel kuulusid rahvuskoondisesse Ken Pähn ja Alex Kark. U19 koondises mängib Janori Remmelg.

Korvpalli meistriliigas maandus peale vist kõigis maailmajagudes palli põrgatamist Martin Paasoja. Jalgpalli meistriliigas on Andre Frolov nüüdsest enim mänge mänginud vutimees. Ja mis veel olulisem – ta juhtis hiidlased maavõistlusmängus Saaremaa vastu võidule.

Võrkpalli meistriliigas on hiidlaseid mitu ning Stefan Kaibald lõpetas kevadel Belgia meistrivõistlused neljandana.

Autospordis korraldati taaskord Hiiumaa rahvaralli ning Robin Pruul ja Rein Tikka olid kiiremaid nii kodus kui mitmel teisel etapil. Rattaspordis toimus suisa mitu võistlust, sealhulgas esimest korda olümpiakross.

Ratsutamine on Spordikoolis hoogsalt laienenud. Laskmine ajab järjepidevalt oma asja, mis hoiab harrastajad ligi ja toob tulemusi.

Kergejõustikus osatakse ketast heita – kaugemale kui teised tänases Eestis ning kiiresti joosta – nii et rekordid langevad.

Tõstmine ja rammumeeste alad on esindatud eelkõige kahe mehe kaudu, ent kilod, mida nad kergitavad, panevad mõtlema, et äkki see on võistkonnaala. Kahtled? Proovi palun jõutõmmet 350 kiloga.

Aasta aega on avatud olnud bowlingusaal. Kohalikud oskavad juba keegli- ja bowlingukuulil vahet teha. Nüüd jääb viimastel Mirjam Laanejõe ja Sander Voitka sportkeeglis teenitud medal järgi teha.

Ronimissport on kenasti kanda kinnitanud ning loodetavasti tõi jõuluvana Erki Prannole eelmisel aastal tehtu eest ämblikmehe kostüümi.

Nii vaadates – ja see oli vaid ülevaade, mis minusugusel pühapäevasportlasel esimese hooga silme eest läbi jooksis – on, mille üle uhke olla. 2024 oli spordiaasta mõõtu küll. Aitäh selle eest!

Jooksja Roger Bannister, esimene, kes miili alla nelja minuti läbis, on öelnud: „Sport pole mitte ainult füüsilise võimekuse test, vaid ka vaimse tugevuse ja tahtejõu proovilepanek.“

Alanud aastaks soovingi, et lisaks füüsilisele vormile jaguks meil vaimset tugevust ning tahtejõudu.

 

* Tervitus Hiiumaa spordiaasta 2024 galaõhtul.

11.11

Esmaspäeval oli mitu tähtpäeva. Kaitseliidu loomise aastapäev. I maailmasõja lõpu päev. Maailmas on selle tähistamiseks erinevad vormid. Euroopas eelkõige maailmasõja (kuna I sõda oli eelkõige selles maailmajaos) lõpu ja vaherahu täihstamine. Briti ühenduses Mälestuspäev. USA-s Veteranide päev.

Sain sel päeval sõnumi perelt, kus jaanuaris USA visiidil peatusin. Just seoses tähtpäevaga, kuna pereisa teenis Vietnamis. Ehk oli/on sõjaveteran. Ja meenus, kuidas USA-s austusega (vähemalt Texases) veteranidesse suhtutakse. Näiteks on neil autodel erimärgisega numbrimärk, mis annab nt parkimisel eelised. Ja nägin, kuidas võhivõõras lausus "Thank You for Your service." saades teada, et teine on sõjaveteran.

Suuremõisa ja Ametikool

Esmaspäeva hommikut oli võimalus Terevisioonis alustada.

Teemaks Hiiumaa Ametikooli ja kutsehariduse reformiga seonduv.

Saan kutsehariduse reformist ja selle eesmärkidest aru. Aga see jätab arvestamata hariduse ja haridusasutuste laiema mõju. Suurematest linnadest väljas tuleb sellega igal juhul arvestada. Praegusel juhul on Hiiumaal ka selline tulevikuvariant võimalik, et lõhutakse hästitoimiv ja õppijate seas hinnatud asutus, samas ei ole garantiid, et uus plaanitud moel käivitub.

Seega võiks teha nii:

- vald võtab üle Ametikooli taristu, misläbi Haridus- ja Teadusministeerium vabaneb ülalpidamiskuludest ja investeerimiskohustusest. Saab raha suunata puhtalt hariduse sisuteemadele, nagu soov on olnud.

- Suuremõisa Lossi kasutaksime ka edaspidi muuhulgas õppetööks. Samuti jätkub ajaloo ja kultuuripärandi tutvustamine. Aga variant on hoonesse tuua ka vallavalitsuse kontoriruumid. Seega saaks Riigi Kinnisvara AS tänase Kärdla Keskväljaku ääres asuva hoone, kus vallavalitsus, rendilepingu üle võtta ning hoonest saaks nn Riigimaja. Arvestades, et Riigimaja ehitust kavandades tehti konkreetseid plaane tänaste riigiasutuste hoonete tuleviku osas (enamjaolt müügiplaan), annaks selline liigutus võimaluse nendega edasi minna. Ehk riigitasand võidaks sellest.

Võidaks ka vald, kuna ei võtaks ainult uusi kohustusi lossi taristu ülalpidamise näol, aga vabaneks Kärdla vallamaja kuludest. Selge, et osa vallavalitsuse teenistujaid peab ka edaspidi Kärdlas olema, aga seda on võimalik lahendada ka olemasoleva valla taristu baasil. Lisaks olen välja pakkunud, et vald ja riigi tasand peaks senisest enam koostööd tegema ametnike ruumide osas. Riigi töökohtade arv saarel on 10-15 aastaga pea kaks korda vähenenud ning seega ka tegelik ruumivajadus. Kaugkontor jms on niikuinii lisaks sellele tulnud, et jääda.

Samuti saaks vald sel juhul Suuremõisas taristut tervikuna vaadata, kuna lossi kõrvalhoonetes on tänagi valla allasutused toimetamas. Võimalik, et mingeid muudatusi ruumiprogrammis või millegi asukohas tuleks samuti teha, et parem lõpptulemus saavutada.

Samas lossi taristu ruumiprogramm võimaldab mitmeid erinevaid tegevusi paralleelselt töös hoida. Ehk suures pildis ei ole probleem, et hariduse andmine, vallavalitsus ametiasutusena, ajaloopärandi tutvustamine ja külastuskeskkond ning midagi veel kõrvuti toimetavad.

- HTM jätkab Ametikoolis ja just Suuremõisas seniste erialadega, mis võivad küll osaliselt täiskasvanute jaoks tasuliseks muutuda, aga säilivad. Sellega ei lõhu me hästitoimivaid asju - tänased erialad on sisukad ja õppijatele meeltmööda (sisseastumiskatsed on selge mõõdik). Ja alahinnata ei saa aianduse eriala pakutavat sünergiat mõisapargis. Niisamuti on sel tulevikuväljundid, näiteks kliimamuutuste kontekstis on meil vaja olema inimesi, kes suudavad ehitada uusi rohealasid, mis aitaks linnadel võidelda kuuma ja (liig)sademetega. Seda saab ka põhikoolijärgse õppega siduda, noored on väga keskkonnateadlikud.

- Hiiumaa Gümnaasiumis ja koostöös Ametikooliga käivitub põhikoolijärgne kutseõpe, mille edukaks rakendamiseks panevad HTM-ile õla alla vald, Hiiumaa Arenduskeskus ja Hiiumaa Ettevõtjate Liit.

Nii saaks nii kutsehariduse reformi ellu viia, heas koostöös kogukonnaga, kuid teha asju nii, et kõik ei pea ühte raami mahtuma, vaid arvestame eripäradega ning otsime parimaid lahendusi.

Isadepäev

Kujunes nii, et isadepäev õnnestus suuresti veeta võimalikest kõige paremal moel. Ehk mitte midagi tehes. Ja paljuski täitsa voodis. Ja isegi üsna pikalt ja palju magades.

Keha leidis, et olen viiulikeeli piisavalt pingule tõmmanud ning nüüd on valida, kas riskida nende katkemisega või lasta lõdvaks. Viimane tundus parem plaan :) 

Isadepäev õnnestus juba ette ära pidada, kui sain väikese preiliga terve päeva Saaremaal veeta. Ujumas. Kohvikus. Mänguväljakul. Poes. Ja ma muidugi ei arva, et isa peab olema isadepäeval, nii nagu üleüldse tähtpäev ei ole selleks, et siis ekstra tubli olla. Pigem tuletab see mingeid asju meelde. Heal juhul paneb mõtlema, ehk isegi analüüsima. Aga loeb ikka see, kuidas 365 päeva jooksul aastas toimetad.